Ära

Üks hommik tunnen nagu, et miski raputab. Virgusin ja taipasin hetkega - kurat, maavärin! Kell oli 3. Äratasin Andrea ja lendasin püsti. Seni, kuni pimedas toas unesegasena riideid otsisin, oli kõik juba läbi.  Bali naabersaarel oli hiljuti suuremat sorti maavärin. Meid kimbutas "vaid" 6.4 magnituudiline. Algajale, ehk minule, hirmus, aga kui Andrea oma emale sellest rääkis, siis ta naeris. Tšiillased nimelt on professionaalid sel alal. Neil registreeritakse seismilist aktiivsust igapäevaselt (liialdamata). Balil oleme veetnud peaaegu kuu. Oleks vist kauemgi, aga viisa saab läbi. Siin on hea olla kuidagi, rahulik. Turiste on päris palju, hoolimata madalhooajast, aga see on ka maailma populaarseim saar külastamiseks. Põhjusega. Kohalikud inimesed on siin soojemad, naeratavad. Ja mitte ainult siis, kui nad midagi müüa tahavad. Niisama ka. Üürisime endale toa külalistemajas - ensuite mingi 40 ruutmeetri ja basseiniga. Okei, viimane on küll ühiskasutatav. J

Meie kodutöö nägi ette Laoses veeta vähemalt kaks nädalat. Planeerides püüame arvestada, mis võiks olla lühim aeg teatud kohas viibimiseks ja siis jätamae alati ruumi muutusteks. Kui mõni koht näiteks väga meeldib, siis lubame endal seal kauem olla. Lõppkuupäevata ja fikseeritud ajata reisimine annab vabastava tunde. Igatahes, kolmanda päeva õhtuks otsustasime, et siin riigis me kauem olla ei taha.  Kõik algas üsna sujuvalt. Ületasime maapiiri Taimaaga vist vähem kui tunniga. Seejärel bussijaama jõudes saime teada, et meie transport sihtkohta oli lahkunud 5 minutit tagasi. Informatsioonilauast öeldi, et järgmine buss on 8 tunni pärast. Esimene vale. Aasias reisimine on üks suur olelusvõitlus. Seda juhul, kui reisida nii nagu meie - see tähendab ise, mitte paketireisiga. Valge inimesena oled sa kohalikele kui kõndiv rahakott. Ja rahahaigus on kahjuks laialt levinud.  Pärast mõningast uurimistööd ja pisukest õnne saime teada, et külas on ka teine bussijaam. Tund aega hil