Ära

Pärast suurlinna kaost oli hea looduse keskel mõnda aega mõtteid mõlgutada ja aeg maha võtta. Septembri alguses lõpetati aga bussiliiklus meie Baker Creeki ja lähimate külade vahel ära ning seejärel hakkasime tundma end veidi lõksus. Tööst hakkas vaikselt kopp ette saama - rutiin ning töökaaslased olid samuti - ühed laisad, teised lollid. Arengupeetusega oli ka manedžer, kes pärast meie lahkumisavalduse sisseandmist hakkas lausa passiivselt ahistama. Selle peale ütlesime peamanedžerile, et lahkume järgmine päev. Küll prooviti meid veenda ja hirmutada, aga Andrea juristiteadmistega jäi õigus meile. Järgmiseks peatuspaigaks sai üks 15000-lise elanikkonnaga linn mägede vahel - Canmore. Piisavalt väike, et jõuab jalgsi ringi käia ja piisavalt suur, et oleks tegemist. Päikesetõus uue kodu rõdult Roheline järv Kuldsed sügisesed lehised Tihti käime matkamas üldiselt Ja siis järsku, 26. september... Kuu Panin mõned klipid videosse kokku.