Postitused

Aasia kokkuvõte ja uus algus

Kujutis
Detsembri alguses jõudsime tagasi Eestisse. 7 kuud, 11 riiki. Tagant järele pilte vaadates meenuvad ainult head mälestused. Hetkeraskused kipuvad ununema. Arvan, et tulevikus enam ei ole sellist aega minna ära nii kauaks ja lihtsalt seigelda ja avastada. Kuigi, rahalise poole pealt tuleb tõdeda, et meie kuu eelarve oli näiteks väiksem kui Eestis elades. Aga kordagi põõsa all ei maganud, ja kõht oli täis, ja õlut jõudsime ka juua. Seljakotiränduri rõõmud.
Panin kokku väikese video, piltide ja klippidega, mis peaks meie loo enam vähem kokku võtma. 13 minutit kestab.

Nüüdseks olen olnud pool nädalat Kanadas. Jah, ei saanud kauemaks kodumaale jääda. Loodan ka siit kontinendilt blogi piltide ja mõtetega täiendada. Jälgimise hõlbustamiseks, kes soovib, siis tuletan meelde, et uue postituse teavituse saamiseks saab oma emaili registreerida (vasakul rippmenüüst leiab võimaluse).
😉

Malaisia - viimased klõpsud

Kujutis
Malaisia on multikultuurne riik, kus hindud, moslemid, budistid ja kristlased on juba sajandeid rahulikult koos eksisteerinud. Kui me aasta aega tagasi mõned päevad Kuala Lumpuris veetsime, siis minu esmamulje Malaisiast oli üsna kehv. Tookord oli see minu esimene moslemiriik (islam on ametlik ja valdav usk teiste kõrval siiski), ja nende viisid ja kombed tundusid kuidagi võõrad. Ja mainimiseks, siis minu arvamus ei põhinenud kuidagi sellel, milliseks avantüristlik-populistlik meedia selle usu pooldajaid tituleerib. Nüüd, teistkordselt siin riigis olles, on minu mõtted muutunud. Ma leian, et moslemid on väga vaoshoitud inimesed. Nad peavad end hästi üleval, tänaval ei räuska ega lärma, möödaminnes naeratavad ja käituvad lugupidavalt - on üldiselt heade kommetega. Kui õhtuti väljas käia, siis ei leia tänavatelt mitte purjus idioote, vaid inimesed veedavad aega koos perega piknikku pidades, jalutades vms. Alkohol nimelt on nende jaoks usu poolt keelatud.

Malaisias külastasime kahte UNE…

Filipiinidest

Kujutis
Filipiinid - riik rohkem kui 7000 saarega. Mõni rohkem, mõni vähem asustatud. Seal on päike ja palmid ja rand, kookospähklid ja banaanid, odav rumm ja arvukad pagariärid (kus töötavad ehk kõige töötakamad filipiinod, sest soojad saiad müüvad kiiresti).



Elu Filipiinidel käib kindlasti teise rütmi järgi kui läänemaalilmas. Kella pole kusagil, ei kohvikutes, poodides ega ka tänaval. Polegi oluline, mis aeg on. Päevased toimingud viiakse läbi rahulikus rütmis, kiirustamata, võib olla isegi nagu aegluubis. Kui ära väsid, on okei visata pikali ja teha väike uinak. Stress ja puhkus on teadmata sõnad, sest pole millegi pärast stressis olla. Ja milleks puhata, kui pole väsinud. 
Veetsime kuu Bantayani nimelisel saarel. See on veidi suurem kui Vormsi ja kolmandiku väiksem kui Muhu. Võrreldes populaarsete Kagu-Aasia sihtkohtadega nagu Tai, siis Filipiinidel reisimine on ehk veidi kallim, näiteks majutuse mõttes. Tavaliselt on booking.com, agoda.com ja AirBnB siin maailmapoolel väga mõistlikud k…

Bali

Kujutis
Üks hommik tunnen nagu, et miski raputab. Virgusin ja taipasin hetkega - kurat, maavärin! Kell oli 3. Äratasin Andrea ja lendasin püsti. Seni, kuni pimedas toas unesegasena riideid otsisin, oli kõik juba läbi. 
Bali naabersaarel oli hiljuti suuremat sorti maavärin. Meid kimbutas "vaid" 6.4 magnituudiline. Algajale, ehk minule, hirmus, aga kui Andrea oma emale sellest rääkis, siis ta naeris. Tšiillased nimelt on professionaalid sel alal. Neil registreeritakse seismilist aktiivsust igapäevaselt (liialdamata).
Balil oleme veetnud peaaegu kuu. Oleks vist kauemgi, aga viisa saab läbi. Siin on hea olla kuidagi, rahulik. Turiste on päris palju, hoolimata madalhooajast, aga see on ka maailma populaarseim saar külastamiseks. Põhjusega. Kohalikud inimesed on siin soojemad, naeratavad. Ja mitte ainult siis, kui nad midagi müüa tahavad. Niisama ka.

Üürisime endale toa külalistemajas - ensuite mingi 40 ruutmeetri ja basseiniga. Okei, viimane on küll ühiskasutatav. Ja seda kõike odavamal…

Laos

Kujutis
Meie kodutöö nägi ette Laoses veeta vähemalt kaks nädalat. Planeerides püüame arvestada, mis võiks olla lühim aeg teatud kohas viibimiseks ja siis jätamae alati ruumi muutusteks. Kui mõni koht näiteks väga meeldib, siis lubame endal seal kauem olla. Lõppkuupäevata ja fikseeritud ajata reisimine annab vabastava tunde. Igatahes, kolmanda päeva õhtuks otsustasime, et siin riigis me kauem olla ei taha. 
Kõik algas üsna sujuvalt. Ületasime maapiiri Taimaaga vist vähem kui tunniga. Seejärel bussijaama jõudes saime teada, et meie transport sihtkohta oli lahkunud 5 minutit tagasi. Informatsioonilauast öeldi, et järgmine buss on 8 tunni pärast. Esimene vale.
Aasias reisimine on üks suur olelusvõitlus. Seda juhul, kui reisida nii nagu meie - see tähendab ise, mitte paketireisiga. Valge inimesena oled sa kohalikele kui kõndiv rahakott. Ja rahahaigus on kahjuks laialt levinud. 
Pärast mõningast uurimistööd ja pisukest õnne saime teada, et külas on ka teine bussijaam. Tund aega hiljem ja alustasi…