Ära

Meil Andreaga jooksevad graafikud erinevalt ning üldiselt on meil üsna vähe vabu päevi samal ajal. Üks kord aga nii juhtus ning otsustasime teha väljasõidu Catlinsi rahvusparki. Veetsime seal koguni kaks päeva, mil saime rahulikult ringi vaadata ning külastada mitmeid põnevaid ja ilusaid kohti. Oma esimese Lõunasaare ringreisi ajal juunikuus me sellesse rahvusparki ei jõudnud, aga nüüd võin kindlalt väita, et see on  üks “must see” Uus-Meremaal. Uus-Meremaa kõige lõunapoolsem punkt Lõunasaarel Selline volask istus ühe ranna peal Lambalaaned Mees peab ju ikka ronima igale poole No kui peab minema, siis peab minema... Esimest korda elus - pingviinid! Viimasel ajal olen tegelenud igasugu paberimajandusega. Nimelt pidi minu NZ viisa läbi saama novembri alguses, kuid õnneks sain seda pikendada kolme kuu võrra. See tähendab, et siit riigist peaksin lahkuma hiljemalt veebruari alguses. Samuti kandideersin Austraalia teise aasta viisale. Kuna selle jaoks oli vaja täita teatud tingimused, siis

Kolmas postitus Seda lugedes võib taustaks mängima panna (või enne video ära vaadata), et tekiks vastav meeleolu :D http://youtu.be/VcDy8HEg1QY Nüüd siis veidi tööst. Töötan lehmafarmis – karjapoiss olen!  Endale meeldib mõelda, et olen modernse aja kauboi. Ainult võrreldes ägedate USA vesternitega, siis reaalsus nii glamuurne pole. Nimelt puudub mul hobune, kauboi müts, need ägedad nahast püksid ja revolvrit ka ei antud. Kõrtsis pole ammugi käinud. Hobuse asemel on aga oma motikas, mis on päris äge. Lisaks vahepeal kasutame ATVsid ka. Ja mütsi asemel on kiiver. Ning loomulikult see lõhn, mida filmi vaadates ei tunne, oeh… :D Selline töövalik tuli erinevate asjade kokkulangemisel. Nimelt on NZs hetkel talv (st praeguseks hetkeks juba lõppemas vaikselt) ning puuviljatööd väga palju saada pole. Lisaks lubati siin häid tingimusi. Nt elamist majas, mille rent on sama vähe kui Cliftonis telgis elades.  Samuti pakuti 3-kuulist  lepingut ja mõistlikku arvu töötunde. See garanteeritud leping o

Juba Eestis olles pidasin Skype-intervjuu võimaliku tööandjaga. Mõnda aega hiljem sain vastuse, et kõik vist sobib ja oli plaan järgmiseks kolmeks kuuks valmis. Tööle saime sõbrannaga, kellega olin juba varasemalt Hastingsi aegadest tuttavad. Minust pidi saama farmiabiline ja temast lapsehoidja. Enne Eestisse tulekut andsin auto just selle sama sõbranna tuttavale mehhaanikule, kes pidi selle maha müüma. Väikese vahendustasuga loomulikult. Paraku aucklandlased ei soovi väga manuaalkastiga sõita ning jäi auto alles. Seda parem meile, sest juba järgmisel päeval saime auto tagasi ning sõit võis alata. Uus töökoht asus päris Lõunasaare alltipus - väike linnake nimega Winton. Elanikke u 2000 ringis, selles mõttes sarnane Alatskivile. Aucklandist Wintonisse oli kokku 1700 km, sh praamisõit saarte vahel. Oma teereisi läbiisime suht rahulikult, kokku nelja päevaga. Vahepeatused New Plymouthis (linn, kuhu varasemalt polnudki jõudnud), öö pärast praamisõitu Pictonis, edasi Dunedini ning lõpuks Wi