Ära

Päikesetõus, kantrihõnguline Elvise muusika raadios, diisli aroomidega rikastatud, muidu värske hommikune õhk, kängurud põllul hüppamas… ops, üks jäi peaaegu kängururaudade ette – minu tavaline hommik siin Cambooya puuvillafarmis. Jah, jälle farmis. Pikad tööpäevad lõõskava kuumuse all. Vähestes autodes või traktorites töötab konditsioneer. Ainult nendes uuemates, mida mulle veel ei usaldata. Võrreldes paari nädala taguse 45+ temperatuuriga on siiski ilm veidi inimlikumaks taandunud – tavaliselt 35 kraadi ümber. Ja minu mentaliteet on olnud alati, et inimorganism suudab peaaegu kõigega harjuda, nii et miks ei peaks ka sellise kuumaga siis hakkama saama. Pealegi, kõik kohalikud ju suudavad, ega ma kehvem pole! Peaaegu kuu on siin möödas. Tööúlesanded on olnud mitmekesised ja muudavad need 12 tunnised päevad kergemaks. Farm ise on üle 4000 hektari suur, seega palju on ringi sõitmist. Ülemused-kolleegid on ka sõbralikud, aga see võib olla alguse värk ka. Esimene palk on samuti juba kontol