Ära

3. jaanuaril saabusin sellesse 6000 elanikuga väikelinna, Queenslandi ja New South Walesi piiril. Linna sisenedes tundsin, kuidas esmamulje on kuidagi õdus – laiad tänavad, mitte liiga suur hoonestus ja muidugi spordiväljakud, mida kohe nägin. Minu uueks ametiks pidi saama klienditeenindaja roll ühes väikeses roadhouse’is. Ehk siis teenindusjaamas. Ehk siis pood-tanklas. Töökoht ise asus linnast 15 minuti kaugusel, Boggabilla nimelise küla äärealal. Põhimõtteliselt “keset mitte midagi”. Boggabillas on vaid 500 inimest ja aborigeenide osakaal on siin üle 50%i. Töökuulutuses pakuti nädalas suhteliselt vähe tunde, aga mõistliku palga juures. Mõtlesin, et ongi hea pikkade ja väsitavate farmitööde vahele midagi teistsugust teha. Ja mis oli kõige olulisem, selline elukorralduse vorm tõotas jätta palju aega ja energiat oma asjadega tegelemiseks. Minu töökoht Rentisin endale toa ühes eramajas, majakaaslasteks kaks kohalikku kutti. Kusjuures üks neist oli samuti siin Austraalias midagi kehakult