Kolmas kümme

Kolmekümndendad algasid eriliselt - pere tuli külla. Rääkisime eesti jutte, mõlgutasime eesti mõtteid ja nautisime Kanada loodust.



Kui ema ja Kate lõpuks lennujaamas turvakontrollist läbi said ja uksest välja hüppasid, tekkis tunne nagu oleks neil kusagil bussijaamas vastas. Eks kui juba kord lennuki peal oled, tundub maailm nii väike...


Pärast esimese õhtu muljetamist ootas meid järgmisel hommikul rendiauto - plaanitud Toyota Corolla asemel saime tasuta upgrade'i ja sõitsime hoopis Jettaga. Kütust võttis alla 5 liitri 100 peale, nii et võis rahulikult ringi sõita.




Planeeritud marsruut. Ette ruttavalt võin öelda, et kokku tuli lõpuks pea 2000 km.

Ja meie tee veidi kaugemalt.

Läbi Alberta provintsi preeriate jõudsime Elk Islandi (Põdrasaare) rahvusparki.


Ja selles rahvuspargis elasid piisonid.

Õhtud möödusid veini, söögi ja jutu saatel

Näide Edmontoni tänavakunstist - mõttekoht.

Ema väga lootis, Kate mitte nii väga, aga karusid ei näinud. Küll aga igasugu teisi loomi.

Leia pildilt põder.

Teistsugused põdrad ("elk").


Ilves ajas jänest taga.



Lumimägilammaskitsed



Ja vaikselt jõudsime mägedele lähemale.

"Tehke nagu te kõnniksite"

Matkasime palju: mäed, kanjonid, järved.







Mõni mägi oli lumisem kui teine.

Maa ja taevas on segunenud

Lake Louise


Vana raudteehotell 20. sajandi algusest keset Banffi metsasid

Ja jõudsimegi Canmore'i


Sünnipäevalõuna

Canmore - minu linn

Matk Lake Louise'i lähedal - ema mägedesse ronimas.

Ja õekene puhkamas.


Aga tippu me jõudsime - 2226 meetrit.

Viimase hommiku päikesetõus teel Calgarysse.



Kaks nädalat läks kiiresti, aga emotsioon sai suur. Paremat sünnipäevakinki ei osanuks tahtagi. :)

Kommentaarid