Filipiinidest

Filipiinid - riik rohkem kui 7000 saarega. Mõni rohkem, mõni vähem asustatud. Seal on päike ja palmid ja rand, kookospähklid ja banaanid, odav rumm ja arvukad pagariärid (kus töötavad ehk kõige töötakamad filipiinod, sest soojad saiad müüvad kiiresti).

Elu Filipiinidel käib kindlasti teise rütmi järgi kui läänemaalilmas. Kella pole kusagil, ei kohvikutes, poodides ega ka tänaval. Polegi oluline, mis aeg on. Päevased toimingud viiakse läbi rahulikus rütmis, kiirustamata, võib olla isegi nagu aegluubis. Kui ära väsid, on okei visata pikali ja teha väike uinak. Stress ja puhkus on teadmata sõnad, sest pole millegi pärast stressis olla. Ja milleks puhata, kui pole väsinud. 

Rollerirentija oma lõunauinakul. NB pane tähele, tööpostile on selleks kinnitatud spetsiaalselt võrkkiik.

  

Veetsime kuu Bantayani nimelisel saarel. See on veidi suurem kui Vormsi ja kolmandiku väiksem kui Muhu. Võrreldes populaarsete Kagu-Aasia sihtkohtadega nagu Tai, siis Filipiinidel reisimine on ehk veidi kallim, näiteks majutuse mõttes. Tavaliselt on booking.com, agoda.com ja AirBnB siin maailmapoolel väga mõistlikud kasutada ja sealt leiab soodsa hinna ja kvaliteediga majutuse lihtsalt. Kui meie omale Bantayanil elukohta otsisime, siis esimene emotsioon oli hirm. Arvasime, et saame seal heal juhul ainult nädala olla, kuna hinnad olid kõrged ja see oleks meie kuu eelarve kiiresti lõhki ajanud. Siit üks nipp, kuidas leida endale sobiv majutus. Oleme seda rakendanud ka varem pikemate peatuste puhul ja tulemus on seni olnud kuni 50% odavam võrreldes internetis pakutuga. 

Nimelt broneerisime endale kõigepealt 2 ööd läbi interneti. Esimesel päeval ärkasime vara, sõime suure hommikusöögi, panime plaani paika ja alustasime otsinguid. Mitte kõik majutusasutused ei reklaami oma pakkumisi internetis, kuna sellega kaasnevad neile lisakulud. Seega, kõndisime läbi linna, hoidsime silmad lahti igasugu plakatite, viidete jms suhtes. Lõunaks olime läbi käinud üle 20 koha ja meil oli suur valik hinna ja kvaliteedi võrdlemiseks. Näost näkku on omanikuga parem suhelda, sest siis saab küsida lisaküsimusi ja kaubelda hinnaga. Lisaks, mõni on õppinud, kuidas teha häid pilte ja kirjutada ilusaid iseloomustusi, aga reaalsus on teine. Seega on hea koht ise üle vaadata. 

Lõpuks leidsimegi endale sobiva variandi 50 m ookeanist, koos köögi, duši ja wc-ga. Viimased kaks võivad tunduda kui iseenesest mõistetavad "luksused", aga kuna Bantayani saar on populaarsust kogunud alles viimastel aastatel, siis kõik süsteemid pole veel välja arendatud. Näiteks meie esimeses ööbimiskohas oli wc-pott, aga vett pidi peale viskama ämbriga. 

Vaade värava eest ookeanile

Üks lugu, mille rääkis meile meie hosteli administraator. Väiksena olla ta olnud suur kalastusfänn ja käis tihti oma onuga merel kaasas. Ühel hilisõhtul, nii 11 ajal, oli järjekordne minek, aga ookean tundus kuidagi rahutu. Onu arvas, et lihtsalt madalrõhkkond. Olid nad jõudnud keset merd, kui järsku saabus ookeanilt taifuun. Tuul ja lained lükkasid paadi kiiresti ümber ja mõlemad kukkusid vette. Tüdruk kaotas oma onu silmist ja jäi keset pimedat ookeanit üksi. Aga selle asemel, et alla anda, otsustas ta ujuda. Kui ma küsisin, et kuidas ta teadis, kuhu poole minna, siis ta ütles, et ootas, kuni hoovus ta kõrgele laineharjale kandis, siis nägi kaugelt linnatulesid. Ujus ja kui ära väsis, lasi veel end kanda. Ütles veel, et ta pole varem nii palju soolast vett joonud ning millimallikad olid kõvasti jalgu nõelanud ja seetõttu sügeles hirmsasti. 7 tundi hiljem, kell 6 varahommikul jõudis ta koju. See juhtus 15 aastat tagasi. Ta oli siis 9 aastane.

Taifuunid ja troopilised tormid on Filipiinidel tavapärased. Neid esineb üle 20 aastas. Kiire matemaatika näitab siis, et seda on rohkem kui üks kord kuus. Aga inimesed on kohanenud. Tänapäeval on muidagi igasugu võimalused ennetada ja vastavalt valmistuda. Aga pole vaja väga suurt tormi, et väike bambushütt ümber lükata ja seejärel tuleb kõik jälle uuesti üles ehitada.

Andrea lastega mängimas

Ühel päeval rentisime rolleri ja käisime saart avastamas.

Ja no ookeanis tuleb vahepeal ettevaatlik olla

Rohkem kui pagariärisid on Filipiinidel vist ainult korvpalliväljakuid. Jeii!

Erinevus lisaks heledamale karvkattele ja nahatoonile?

Ma olen ainus tola, kes kannab tosse. See on hämmastav, kui osavad ja väledad on kohalikud plätadega.

Filipiine külastasin ka 2013. ning kirjutasin sellest. Link siin, kes tahab lisaks lugeda.

Sörkida hommikul tõusva päikesega, teha värskendav suplus ja õhtul vaadata, kuidas päike loojub ookeanipõhja - rohkem ei oskagi vist soovida.