Nädal Pekingis

Pärast kaootilist Mongooliat ei oodanud midagi paremat ka Hiinast. Riik hoopis suurem, rahvaarv suurim. Tundsin kergendust, et olime otsustanud veeta siin kõigest nädala.

Juba pärast lennujaama jõudmist said mu olematud ootused tasapisi ületatud. Asjad tundusid olevat rohkem organiseeritud, rohkem kontrolli all. Keskkond oli puhtam. Pekingi tänavatel oli näiteks palju töötajaid, kes koheselt korjasid üles selle vähese prügi, mis maas oli, pühkisid lehti vms. Samas veetsime meie enamasti aega kesklinnas, mujal on ehk teisiti. Linn tundus ka äärmiselt turvaline. Umbes iga 100 meetri tagant oli politseipunkt.

Keelatud Linna nurgatorn

  Edit

Ringi jalutades mõistsime peagi, et kontroll on siin riigis tõesti suur. Ehk isegi liiga. Näiteks teatud kohtadesse sai siseneda dokumendi alusel. Samuti kontrolliti kotte. Mõnedel tänavatel juhiti inimesi teisaldavate aedadega, st pandi meid ussi kombel sik-sakiliselt liikuma. Üle aia võisid näha tänavat, kuhu tahtsid minna, aga sinna jõudmiseks pidi minema suure ringiga. Aga noh, eks peab seda 1,4 miljardit inimest kuidagi ohjes hoidma. Kontroll oli ka internetis. Nimelt ei saa Hiinas külastada ühtegi Google’ga seotud lehekülge, ei Facebooki ega ka mitmeid teisi populaarseid sotsiaalmeedia platvorme.   

Võitlus kuumaga

Hiina ehk tuntuim artikkel on Hiina müür. Seda rohkem kui 21 000 (!!!) kilomeetri pikkust hiiglast hakati ehitama umbes 2300 aastat tagasi. Lähedalt on see justkui tavaline müür, nii kuni 10 meetrit lai ja 7-8 meetrit kõrge. Vägevaks teeb vaatepildi aga see, kui vaadata, kuidas müür lookleb mööda mägede külgesid üles välja tippu ja siis uuesti alla. Miljonid inimesed panustasid selle ehitusse, paljud ka hukkusid seda rasket tööd tehes.

Müüri sisenemine

Jackie Chan on ka sama koha peal käinud

.

Müüri saab külastada mitmes kohas. Pärast mõningast eeltööd leidsime viisi, kuidas busside, rongi ja väikse jalutuskäiguga jõuda ühte vähem tuntud kohta. Kõige populaarsemas paigas on vaatepilt umbes sellnie...

Kui arvestada juurde 35 kraadine kuumus, niske õhk (e särk läbimärg) ja järsud tõusud (nii iga 20m tagant peab hingetõmbe jaoks pausi tegema), siis kujutan seda olukorda väga ebamugavana ette.

Millegipärast on Hiina inimesed äärmiselt uudishimulikud välismaalaste suhtes. Paljud tulevad ligi ja tahavad pilti koos teha. Mõni lihtsalt pildistab sind kui eksponaati.

Hiinaga ühele pool ja liigume edasi. Kokkuvõttes jäin reisiga rahule ning läheks ehk isegi tagasi. Shaolini tempel ja pandakarud jäid nägemata.

Märkamatult on juba peaaegu 2 ja pool kuud möödunud reisi algusest.