Loogika kaoses

Kuid enne Austraalia viisa lõppu mõtlesime ja arutasime Andreaga, mida järgmiseks teha. Reisimine on väsitav. Uued ja muutuvad olukorrad nõuavad pidevalt "kohal olemist" ja valmisolekuseisundit ning see kurnab. Vastutasuks on loomulikult kõikvõimalikud reisirõõmud, seega tehing on minu arust igati aus. Sellegipoolest otsustasime, et tahaks veidi aega puhata sellest reisisaagast ning lihtne variant selleks on minna koju. Kuna mina juba Tšiilit külastasin ja Andrea oli ammu Euroopast unistanud, siis otsustasime, et pärast Austraaliat veedame veidi pikemalt aega Eestis.

Enne Eestisse jõudmist tahtsime aga veidi Päikese all peesitada. Jõulukuul reisimine on üldiselt veidi kallim ning pärast pikka otsingut leidsime, et kõige mõistlikuma hinnaga on piletid Balile. Hiljem viisime otsad kokku, et madala hinna põhjus oli vulkaan, mis alates septembrist seal tossanud oli. Okei, tegime taustauuringut ja selgus, et see ei tohiks nii ohtlik olla piirkonnas, kuhu me tahtsime minna. Ja kõik oli minemas plaanipäraselt, kuni nädal enne Austraalia lõppu: vulkaan hakkas purskama. Lõppeks teavitati meie lennu ärajäämisest paar päeva enne reisi algust ära. Õnneks oli lennufirma piisavalt vastutulelik ning pakkus asenduslenda. Seega sai meie sihtkohaks Phuketi saar, Tai Kuningriik.

Phuketis käisin ka 2013. aastal. Tookord oli see mu esimene reis üksinda ja alles teine nädalas Aasias. Seetõttu on meeles pidev kaos ja pinges olek. Nüüd on olukord hoopis teine. Tunnen end "teadlikuma" reisijana, kohalik melu ei pane imestama ega kõiguta enam ja seeläbi on võimalik paremini lõõgastuda, lihtsalt lõõgustuda. Muidugi aitab palju kaasa ka reisikaaslase olemasolu.

Tai on maailmas suuruselt u 50. riik, rahvaarvult 20. Veel 70 aastat tagasi kandis riik Siiami Kunngriigi nime. Lugesin veidi riigi ajalugu ja sain teada, et Taimaa osales ka mõlemas maailmasõjas, millest mul polnud aimugi. Sealjuures, kord võitlesid nad ühel ja kord teisel pool. Ei mäleta, et keskkoolis seda õpetatud oleks (sama ka Uus-Meremaa ja Austraalia puhul). Kui nüüd tagantjärele mõelda, siis tundub, et selle piirkonna kohta ei õppinud üldse me palju... Igatahes, üks huvitav fakt Tai kohta veel, et nad on ainus riik Kagu-Aasias, keda pole koloniseeritud ühegi Euroopa riigi poolt. Prantslased ja inglased küll üritasid, aga Tai ei langenud kordagi täielikult nende võimu alla.

Esimesed kolm ööd veetsime lennujaama lähedal Nai Yangi piirkonnas. Nai Yangis pole nii oalju turiste ja kui, siis enamasti pereinimesed. Seega miljöö oli selline rahulik.

Meie hostel

... ja hämmastavalt elegantselt tehtud voodi

Kuidas Tai inimesed tööle sõidavad

Ja kuidas elektrisüsteemid on üles seatud

Seejärel reisisime saarel lõunapoole ja veetsime järgmised 3 ööd Patongis. Patongi peetakse Kagu-Aasia peopealinnaks. Paljud arvavad seda ka Phuketi tõmbemagnetiks. Inimesi on palju, enamasti turistid. Rannaäärne tänav on täidetud lõpmatute baaride, hotellide ja kõikvõimalike erinevate poodidega. Ja igal sammul üritatakse sulle midagi pähe määrida. Osta saab seal mida iganes ja sama käib ka igasuguste teenuste kohta. Kokkuvõttes arvan, et Patong on üks võlts ja kommertsiaalne koht, kus näeb palju inimkonna rämpsu. Teisalt on jälle hea teada, et ka sellised kohad on olemas.