Teereis, osa 2: suure varba mõõtu sipelgad ja pisikesed nokkloomad
Kokku kestis meie teereis täpselt kolm nädalat. Läbitud sai üle 4000 km. See on umbes sama pikk maa, kui Tartust Lissaboni. Jep.
Euroopa Austraalias |
Ja meie umbmäärane marsruut |
Pärast Mackayd otsustasime midagi uut proovida - broneerisime endale kahepäevase purjatamiskruiisi Whitsunday saarte ümber. Kaks päeva snorgeldamist, peesitamist ja ka paadi peal ōōtsumist. Õnneks kriitiliseks ei läinud ja l i i g a paha ei hakanud. Kokkuvõttes tore kogemus, aga veidi igav.
Queenslandi ühes põhjapoolsemais linnas Cairnsis saime läbi mitme juhuse kokku oma puuvillafarmi töökaaslastega.
Meie pidulik söömaaeg |
Edasi - Daintree Rahvuspark. Iidne vihmamets ja... Krokodillid! Just. Krokodillid ei elutse üle terve Austraalia, vaid teatud piirist põhjapool. Nad elavad nii jõgedes kui ka ookeanis. Ja noh, ega kui nendega kogemata peaks kohtuma, siis pääsu pole.
Sild metsa südamesse |
...ja kummalised puud |
Mõni kasvab risti |
Mangroovide mets on lemmik kohaks... |
Ahhaa! |
Hästi peidus |
Carnarvon Gorge Rahvuspark. Seal nägin esimest korda ka nokkloomi. Minu hämmastuseks olid nad väiksemad, kui arvasin.
Vaated kümnete kilomeetrite kaugusele |
Nokaga |
Leivavaras! sõna otses mõttes - haaras laualt viilu ja lendas minema |
Ja no vaja ju näppida kõike |
Üldse on palju igasugu linde siin |
Ja juhuslikud pildid teelt
Aeg-ajalt tuli ka silla all magada |
Punase autoga punasel maal |
Need kolm piparkoogi meest on ka siia jõudnud |
ise tehtud burgerid! |
Jõetäis kilpkonni |
Kolm nädalat sõitmist väsitab päris ära. Nii et oli hea leida uus koht peatumiseks ja veidi rahulikumalt võtmiseks. Sellest järgmine kord!
Tervitades,
Kommentaarid
Postita kommentaar