San Pedro 5. ja viimane

Neljas päev - Salar de Tara. Jällegi pikk sõit mägedesse ning jõudsime selle puhkuse kõrgeimasse punkti - 4950 meetrit. Kogu ekskursioon toimus ühe vulkaani kraatris, mis viimati purskas väga ammu. Kraatri suurus jällegi üks maailma suurimaid - 35 ruutkilomeetrit. Öeldi, et kui see vulkaan peaks uuesti purskama, siis tähendaks see maailma lõppu. Igatahes, vaatasime igasuguseid kivimoodustusi, teisi vulkaane, soolajärvesid ja flamingosid. Kogu see triangel toimus Boliivia ja Argentiina piirist vaid mõnede kilomeetrite kaugusel.

Salar de Tara alguses tervitas meid hiiglaslik... fallos


Juhuslikud kaksikud


Mitmed inimesed nimetasid Salar de Tarat San Pedro parimaks tuuriks. Ise aga nii vaimustuses polnud. Kolmas päev järjest kive, liiva ja soola vaadates muutus juba veidi tüütuks. Lisaks need piiiikaaaad bussisõidud. Ega see reisimine ja vaatamisväärustega tutvumine on samuti väsitav. Tundsin, et olen veidi tüdinud sellest kõigest. Kokkuvõttes jäin muidugi San Pedro külastusega rahule. Oli väga omapärane kogemus kogeda seda kultuuri ning loodust.

Linnatänavad
San Pedro tänaval kuulsin oma suurest imestust üks päev eesti keelt. Pärast lühikest hämmingut läksin nende jjuurde (nad otsisid midagi). Nad ütlesid, et tahavad minna poodi, kust saaks hommikuks vorsti juustu, piima osta. Nii eestlaslik.. Haha
San Pedro kuulsaim kirik... ja minu kohutav ülesvõte sellest

Järgmine päev sõitsime tagasi Santiagosse. Sellel hetkel jäi Tšiilis olla üks nädal. Vast piisav aeg jalad seinale visata ja lihtsalt molutada enne, kui Austraalias uus rapsimine jälle pihta hakkab.

Kommentaarid