Ära

Kui ma kolm aastat tagasi koos Maiuga Sydneysse sisse sõitsin, olin vasakpoolses liikluses vähem kui nädal olnud. Väljas oli 35+ kraadi sooja, pilvitu taevas ja auto konditsioneeritu. Pärast kesklinnas pikalt ummikus istumist käratasin, et lähme siit ruttu minema. Ja jäigi linn nägemata. Teine katse. Ööbimiskoht oli broneeritud nädalaks. Selle ajaga tuli leida auto. Sydney on hiiglaslik. Kuna potentsiaalsed autod oli hajali, siis nii saigi esimesed põhjalikumad pilgud linnale visatud bussi- ja rongiaknast välja jõllitades. Ja loomulikult nägin seekord ära ka selle kuulsa ooperimaja. Hostel asus Bondi Beachi linnaosas. Kõige enam meeldisid mulle meie elamiskoha juures inimesed. Nimelt, esimene hommik mõtlesin, et ärkan vara, siis on hea minna üksinda randa hommikust jooksu tegema. Minu imestuseks oli aga rand ja selle äärne inimesi täis: grupitreeningud siin ja seal, üksikud aktivistid, mõned sõbraga, mõned koeraga, noored ja vanad. Kõik vehkisid liigutada ja tegid trenni. "Paradii

Lõpetame lõpuks selle Tšiiliga ära. Viimane nädalavahetus Algaroba rannas ja lähistel. Suur kivi Sõbraga poseering Teine päev. Salajane rand Sõbraga poseering 2. Lisaks õppsin grillima. Nimelt nii tšiillased kui argentiinlased peavad end üksteise võidu maailma parimateks lihatootjateks ja -valmistajateks. Kooki morsiga Viimase päeva rahvustoit. Nime ei mäleta LÃBI! Uus peatükk on juba alanud. Külma närvi ja... Elame edasi

Neljas päev - Salar de Tara. Jällegi pikk sõit mägedesse ning jõudsime selle puhkuse kõrgeimasse punkti - 4950 meetrit. Kogu ekskursioon toimus ühe vulkaani kraatris, mis viimati purskas väga ammu. Kraatri suurus jällegi üks maailma suurimaid - 35 ruutkilomeetrit. Öeldi, et kui see vulkaan peaks uuesti purskama, siis tähendaks see maailma lõppu. Igatahes, vaatasime igasuguseid kivimoodustusi, teisi vulkaane, soolajärvesid ja flamingosid. Kogu see triangel toimus Boliivia ja Argentiina piirist vaid mõnede kilomeetrite kaugusel. Salar de Tara alguses tervitas meid hiiglaslik... fallos Juhuslikud kaksikud Mitmed inimesed nimetasid Salar de Tarat San Pedro parimaks tuuriks. Ise aga nii vaimustuses polnud. Kolmas päev järjest kive, liiva ja soola vaadates muutus juba veidi tüütuks. Lisaks need piiiikaaaad bussisõidud. Ega see reisimine ja vaatamisväärustega tutvumine on samuti väsitav. Tundsin, et olen veidi tüdinud sellest kõigest. Kokkuvõttes jäin muidugi San Pedro külastusega rahule. Ol

Lõuna ajal oli paaritunnine paus ning õhtul sõitsime Valle de la Luna poole e Moon Valley e siis Kuu Org. Selle koha nimetus tulla sellest, et kunagi ammu olla üks preester sinna juhtunud ja arvanud, et see näeb hirmsasti Kuu pinna sarnane välja. Okei, ronisime mägede otsas ja nautisime vaadet. Õhtul nautisime grupiga päikeseloojangut.